Somnium Mirabile      Somnium Mirabile
ESILEHT ·  KKK ·  JUTUTUBA ·  FOORUM ·  GALERII ·  RAAMATUKOGU ·  VIITED ·  SOMNIA
Logi sisse
Raamatukogu

FRANK PATRICK HERBERT

20.10.1920 - 11.02.1986

Ameerika ulmekirjanik, kes sai tuntuks oma ökoloogilise romaaniga Düün (1965, e.k. 1997), mille tegevus toimub hiilgaslike liivaussidega täidetud maailmas. See eepiline seiklusjutt võitis parima romaani eest ajaloo esimese Nebula, jagas Hugot ning tõusis ulmelugejate hulgas kultuse staatusesse. Herberti bestsellerile järgnes viis järge. Tema lood tegelesid tihti arenguliste teemadega, nii keskkondlikus kui kultuurilises mõttes.

Frank Herbert jr sündis Tacomas, Washingtonis. Sel ajal tegutses ta isa Frank Herbert, tuntud kui "F. H.", Tacoma ja Aberdeeni vahelisel bussiliinil. Hiljem töötas ta elektrilise varustuse müügimehena, autode müügimehena ja mootorrattal patrullpolitsenikuna. 1928. aastal kolis perekond väiksesse talusse Burleys.

Herbert lõpetas 1939. aastal Salemi keskkooli ning alustas karjääri ajakirjanikuna. Teise maailmasõja ajal teenis ta USA mereväes kui mereväe reservi teise klassi fotograaf. 1943. aastal lubati talle varajane au-demobiliseerimine. Seejärel töötas Herbert kaks aastat Portlandis Oregoni osariigis Oregon Journal koopiatoimetajana.

1941. aastal abiellus Herbert teismelise Flora Parkinsoniga. Nad lahutasid juba 1945. aastal ning järgmisel aastal abiellus ta Ann Stuart'iga, kellega oli kohtunud loomingulise kirjutamise tunnis. Aastatel 1946-47 õppis Herbert Washingtoni ülikoolis Seattle'is. 1947. aasta lõpuks oli ta saanud tööle Tacoma Timesi põhilugude kirjutajana. Herbert oli arvukate lääneranniku ajalehtede reporter ja toimetaja ning kirjutas poliitikutele kõnesid. Aastatel 1970-72 tegutses ta Washingtoni ülikoolis üld- ja interdistsiplinaarsete õpingute õppejõuna. Lisaks kirjutas, juhtis ja produtseeris Herbert teledokumentaali The Tillers, mis põhines tema lahinguväljatööl Pakistanis ja Vietnamis.

Kuni 1972. aastani, mil ta hakkas täisajaga kirjutama, avaldas Herbert sotsiaalselt kaasahaaravat ulmet. 50-datel ilmusid tema lühilood muuhulgas ka Startling Stories. Toimetaja toimetaja järel lükkas tema töid tagasi. Järgneva dekaadi vältel jätkas ta ulmeajakirjadele ebakorrapärase kaastöötajana, tootes vähem kui 20 lühilugu. Herberti esimeseks pikemaks looks oli The Dragon in the Sea (1955), mis algselt ilmus seeriavormis Astounding-nimelises ajakirjas pealkirjaga Under Pressure. Futuristlik allvee-triller ennustas ülemaailmseid tülisid nafta tarbimise ja tootmise pärast. Dune World ilmus kõigepealt Analogis (detsember 1963-veebruar 1964), seejärel ilmus töö raamatuna, kusjuures Herbert kirjutas palju tekstist ümber.

Düünis sukeldus Herbert tulnukalikku tulevikku, mis keerles ümber keeruka interplanetaarse tsivilisatsiooni. Herberti idee pärineb 50-date lõpust, kui ta uuris valitsuse ökoloogilist projekti, millega taheti peatada Oregoni ranniku liivadüünide levik. Raamatut müüdi üle 12 miljoni eksemplari, tõlgiti paljudesse keeltesse ning kohandati ekraani jaoks. Herbert uuris lõbustavat kosmoseooperit mitu korda - psi jõudude arengut, intergalaktilist poliitikat, religiooni (eriti zen budismi), võõra ökosüsteemi kasutusalasid ja teooriat messiatest. Esimeses osas kohtub lugeja Paul Atreidesega, kangelasega, kelle seiklused järgivad Hans Christian Anderseni muinasjutu "Inetu pardipoeg" loogilist järjekorda, kus loomulikud võimed võidutsevad põlu alla paneku ja vaenuliku keskkonna üle.

Paul on Duke Leto ja tema konkubiini Jessica tütar, kes on Atreidese koja liikmed; vastandiks Harkonnenid. Paul teeb Kõrgeaulise Ema kätes läbi valusa sissepühitsemise ning põgeneb koos Jessicaga Harkonnenite salasepitsuste eest. Muide, Ema, kes kuulub Bene Gesseriti õeskonda, on inspireeritud iiri katoliku kiriku emalikest tädidest, kes püüdsid Herbertile lapsepõlves usku peale suruda.
Teises osas leiab Paul oma tõelise mina Arrakise liivaplaneedilt, mille elanikud fremenid elavad nagu kõrbebeduiinid. Arrakis on ainus allikas, kust saada melan˛i, vürtsi, mis on vajalik tähtedevaheliseks reisimiseks ja mis tagab vaimsed võimed ning pikendab elu. Paul võtab endale fremeni nime "Muad'Dib".
Kolmas osa kirjeldab Pauli teed võimuni, mida on juba Bene Gesseriti ordu poolt ette ennustatud. Ta sõidab liivaussiga ning joob Elu Vett, mürgist, kuid meelt-muutvat droogi. Saaga jätkudes muutub Atreides jumalasarnaseks olevuseks, tema saatus kulmineerub raamatus God - Emperor of Dune (1981).

Düüni filmiversiooni (1984) re˛issööriks oli David Lynch, osades Kyle MacLachlan, Francesca Annis, Sting jt. Stsenaariumi kirjutas samuti David Lynch. Enne seda oli ta teinud kultusfilmid Eraserhead (1976) ja The Elephant Man (1980), kuid Düün osutus läbikukkumiseks - USA kriitikud mõnitasid seda eriliselt, kuid samas Jaapanis ja Euroopas osutus film edukaks. "Kuid isegi Lynchi firmamärgi puudutused ei suuda tõeliselt kompenseerida filmi võibolla suurimat nõrkust: põhitegelaste liigset lihtsustamist. Pauli troonihaaramisel puudub romaanis esitatud vastakas toon. Herberti sügav umbusk messiasliku tulisuse suhtes teeb Pauli võidust palju vähem triumfeerivama, kui Lynch oma publikul arvata laseb." (Novels into Films, John C. Tibbetts ja James M. Welsh, 1997).
2000. aastal nägi ilmavalgust ka Düüni-aineline telesari, mille lavastas John Harrison.

Seeria kõik romaanid keskendusid inimsuhetele, mis toimusid poliitise võimu konflikti keskmes. Düüni messiases (1967, e.k. 2002) on probleemiks Pauli soov elada oma armastatu Chaniga normaalset pereelu. Raamatus Heretics of Dune (1984) on Arrakise planeet taas kõrbeks muutumas, liivaussid surevad ning Düüni lapsed harjutavad uut võimet - ketserlust nimega armastus. Chapterhouse: Dune (1985) lõpetas seeria. Arrakis on hävinud. Düüni võimu pärijad on koloniseerinud rohelise maailma ning nad on seda koduseks kõrbeks muutmas.

Herberti teiste tööda hulka kuuluvad Hellstorm's Hive (1973), milles üks inimtaru on sajandite vältel Põhja-Ameerikas arenenud. Selles ühiskonnas on üksikindiviidi tähtsus väike. The Dosadi Experiment (1977) oli detektiivi-triller, mille tegevus toimus universumis, mida asustasid mitmed vaenutsevad tulnukate rassid. Lisateemad on psi võimed ja täielik meele ülekanne. The White Plague (1982) jutustas loo hullumeelsest, kes lõi haiguse, mis tappis ainult naisi.

1970-datel ja 80-datel töötas Herbert koos Bill Ransomiga ning avaldas koos temaga Pandora triloogia - The Jesus Incident (1979), The Lazarus Effect (1983) ja The Ascension Factor (1988), mis uurisid Jumala poolt "kaitstud" inimkarja ja Pandora pärismaalaste vahelisi suhteid. Herbert suri 11. veebruaril 1986. aastal peale pikaajalist vähiravi. Ta jättis maha laialdasi märkmeid Düüni kohta ja nii avaldatigi 1999. aastal seeria eellugu, Dune: House Atreides, autoriks Brian Herbert, Frank Herberti poeg koostöös Kevin J. Andersoniga. Brian on koos isaga avaldanud ka Man of Two Worlds (1986) ja toimetanud teisi Herberti töid. Dreamer of Dune: The Biography of Frank Herbert ilmus Briani sulest 2003. aastal.

Auhinnad:

  • 1965 Düün - Nebula parima ulmeromaani eest;
  • 1966 Düün - Hugo parima ulmeromaani eest.

Kasutatud kirjandus:

Vaata ka BAASist:


 TAGASI ÜLES KONTAKT